A. Lindgren "Vennad Lõvisüdamed"


5/5

2021-12-25

Et vältida jõululaupäeval niisama teleka vaatamist, õppimist ja töötegemist ning et lõpetada sel aastal läbiloetud raamatute kogus ilusa arvuga, tekkis tahtmine meenutada üht oma lapsepõlve lemmikut.
Lasteraamatud ja muinasjutud kannavad endas üllast eesmärki, suurt jõudu ja tarkust ning on ju mõeldud selleks, et juba noorena teha vahet õigel-valel ja heal-kurjal. "Vennad Lõvisüdamed" on minu lemmik Lindgreni raamat lisaks Kalle Blomkvisti lugudele (10aastaselt otsustasin detektiiviks hakata, aga kahjuks ema keeldus mulle muukrauda ostmast). Nüüd tundus see ikka üks väga hirmus raamat olevat, täiskasvanuna suudad lugeda ridade vahelt ka muid taustalugusid ja mõista mingeid motiive. Lapsena tundus olevat Nangijaala üks imeline paik, praegu istun ja mõtlen, et kas Karl ikka tõesti ka sattus sinna Nangijaalasse või oli kogu see seiklus hoopiski tema surmaeelne hallutsinatsioon 🤷‍♀️ Rääkimata sellest, et lasteraamatusse on pandud selline lohe nagu Katla, isegi illustreeritult on ta hirmuäratav.
Raamatusse on ema kirjutanud sisse "jõulud 2003" - sellest on möödas 18 aastat ning ma ei kujuta üldse ette kuidas ma olin nõus seda raamatut 8aastaselt lugema.
Teisalt ma natuke ikkagi loodan, et ehk on Nangijaala olemas (ja pärast seda Nangiliima) ning ehk lõpetan ka mina kunagi Kirsiorus, kus mul on jõekaldal väike talu, küpsetan iga päev (gluteenivaba) leiba, tõenäoliselt soetan ka endale paar lammast (hobuse selga ma istuda ei julge) ja istun iga päev Kustiga jõe ääres sillal ning loen ära kõik raamatud mis mul lugemata on jäänud.
🍒


Aga selle peale ütles Joonatan, et on olemas asju, mida peab tegema isegi siis, kui see on ülimalt hädaohtlik/... /"Sest, et muidu pole sa mingi inimene, vaid lihtsalt väike rämps."

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

H. Lofting "Dr Dolittle'i postkontor ja Dr Dolittle'i reisid" ning "Dr Dolittle ja Dr Dolittle'i tsirkus"

Kujutis
5/5 Loetud 2022-05-29 Doktor Dolittle raamatud on pühendatud kõigile lastele - neile, kes on lapsed aastatelt ja neile, kes on seda südame poolest. Lasteraamatute lugemisega on see hea, et minul vähemalt on kogu aeg tahtmine midagi lugeda, kahjuks aga ei ole tihti muude elusündmuste kõrvalt jaksu lugeda midagi sügavamõttelist ja filosoofilist. Aga et lugemist mitte päris ära unustada, ongi vahelduseks tore neid elutarkuseid lihtsama teksti ja süžeega raamatutest ammutada. "Lapsed ei kartnud enam kunagi pimedust. Sest vaadake, hirm tuleb tavaliselt teadmatusest, nagu ma ühel päeval doktorile ütlesin, kui meil ükskordüks ja muud filosoofilised teemad kõne all olid. Kui sa mingit asja juba tead ja tunned, ei karda sa seda enam."
Lisateave

J. Peegel "Ma langesin esimesel sõjasuvel"

Kujutis
4,5/5 Loetud 2021-08-27 Sellele raamatule hinde panemine oli keeruline. Kuna ma Remarque'i olen läbi lugenud, tekkis selle teose 170 lk jooksul kordi hetki, kus avastasin, et loen üht, aga pilt mis peas jookseb, on vale - pidin endale meelde tuletama, et tegu on ikkagi eesti poistega. Samas kuna ma kogu masenduse olin juba Remarque'i puhul läbi elanud, ei suutnud see raamat enam kivist pisaraid pigistada. Raamatu puhul meeldis see, et lahtiseid otsi ei jäetud - kõigi elutee kohta oli info kirjas ning mingisugust draamatilist "ja siis me ei näinud teda enam iial" ei olnud. Oma mõtte andis teos muidugi edasi - kaitstakse viimase hingetõmbeni võõrast maad, kuid milleks ometi? "Üldse on vist asi nii, et sõda on suur proovikivi, mis eksimatult näitab, mis mees keegi on. Eksimatu seepärast, et ta on - surm ise. Selle palge ees ei saa vist valet ega väärust olla, seal on inimene nii, nagu ta parasjagu on" "...ütles Ruudi ja avas ranitsa. Kogunesime kõik ümber....
Lisateave

S. Oksanen "Koertepark"

Kujutis
4/5 Loetud 2021-01-07   *Meeldis Oksanenile omane nn sibulatüüpi ülesehitus ehk kaks paralleelselt 375 lk jooksvat ajajoont - minevik ja olevik. Selline ülesehitus hoiab pea selgena ning hammasrattad töös. Samuti oli põhisüžee äge ja uudne - surrogaatemadus ja munarakudoonorlus. *Ei meeldinud mitte-nii-sigavinge lõpp - puudu jäi kulminatsioonist, oleks tahtnud mingisugustki lõplikku sündmust, kellegi surm vms. Samas teisalt jällegi kaval lüke - lugu elab lugeja peas oma elu edasi ning igaüks võib mõelda välja sobiva lõpplahenduse.
Lisateave